Kuhu investeerida?

Investeerimise abil on võimalik täita oma eesmärke: koguda raha mingite objektide ostmiseks, end rahaliselt kindlustada, end teostada. Muidugi pole aga edu investeerimisel garanteeritud, nagu iga tegevusega, kaasneb ka investeerimisega risk.

Oleme oma lehel kokku pannud väikese tutvustava juhendi algajale investeerijale. Kirjeldame erinevaid investeerimisvõimalusi, kuidas tegevusega alustada ning millised riskid kimbutavad investoreid.

Mis on investeerimine ja selle riskifaktorid?

Siinkohal tuleb rõhutada, et investeerimine ei ole tõesti 100% ohutu. Investeerides ei ole tulu garanteeritud, vaid tuleb arvestada võimalusega, et ei teenita midagi või halvemal juhul kaotatakse osa summast või kogu investeeritud raha. Reegel ütleb, et oodetava tulususega kasvuga kasvab ka riskifaktor.

Ükskõik, millesse investeerida, alati tuleb meeles pidada, et tuleks investeerida erinevatesse kohtadesse ja vähehaaval. Ei tohiks investeerida raha, mida paari-kolme aasta jooksul vaja võib minna või kasutada tehingute tegemiseks laenatud raha.

Siiski on võimalik nimetada mõningaid levinuid investeerimisriske:

• Poliitiline risk – muutuvad seadused või ootamatud poliitilised muudatused võivad turgu kõigutada ning vähendada investeeringu tulusust, nt kas või Brexit või muutuvad maksuseadused.
• Tururisk– Investeeringu tulemuslikkust mõjutab turu üldine liikumine ja meelestatus ning seda seost nimetatakse tururiskiks. Turusektori ebastabiilsus võib tähendada, et investeeringu tootlikkus väheneb, kuna alusvara väärtus väheneb.
• Likviidsusrisk – Suurte ja tuntud ettevõtete börsil kaubeldavaid aktsiaid on üpris lihtne osta ja müüa. Paljude väiksemate firmade väärtpaberitega kauplemine on aga tunduvalt passiivsem. Tuleks arvestada väärtpaberi võimaliku hinna muutusega.
• Intressirisk– Muutuv intressimäär mõjutab investeeringute väärtust.
• Valuutarisk– Valuutakursi kõikumine mõjutab seda, kui palju hiljem oma investeeringu eest raha saadakse. See võib jällegi osutuda loodetust madalamaks.

Kuidas ja kuhu investeerida?

Investeerimine on väga lai mõiste ning sel on mitu erinevat liiki. Algajatele on parimateks investeerimisvõimalusteks ühisrahastusplatvormid, hoiused või investeerimiskontod. Juba kogenumale on sobilikud valuutaturul käe valgeks tegemine või aktsiate ostmine. Enne kui aga tuleb valida investeerimisliik, tuleks investoril läbi mõelda oma eesmärgid.

Kas plaanitakse olla aktiivne kaupleja ning soovitakse ise kõik liigutused teha või lasta süsteemil ise veidi otsustada? Kui tahetakse võimalikult vähe aega kulutada, on mõistlik valida lihtsam ja automaatsem süsteem nagu näiteks ühisrahastusplatvormid. Aktsiatega kaubeldes on samuti võimalus seda ise teha või kasutada investeerimisfondi, mis puhul tegeleb kauplemisega fondivalitseja.

Kui palju raha investeerida tahetakse? Soovitatud on igakuiselt oma investeeringule raha juurde suunata, et kasvatada ka tulu. Samas tuleks ikkagi suhtuda asja reaalselt ning oma rahalisi võimalusi hästi analüüsida. Ka juba 10 € iga kuu võib investeeringule kasuks tulla. Tegevus peab toimuma oma võimete piires ning nagu enne mainitud, ei tohiks investeerida sellist raha, mida igapäevaeluks tarvis on.

Milliste riskidega on investor valmis tegelema? Nagu oleme juba mitmeid kordi maininud, ei ole ükski investeerimismeetod riskivaba. Ei tohiks kunagi investeerida sellist raha, millest inimene teoorias pole nõus ilma jääma. Tuleb läbi mõelda see, millised riskid on vastuvõetavad, sest mõned investeerimismeetodid on teistest veidi riskirohkemad.

Leides nendele küsimustele vastused, on hõlpsam enda jaoks leida õige investeerimisviis. Järgnevalt annamegi ülevaate kõige levinumatest investeerimisviisidest.

Ühisrahastus

Ühisrahastus on laias laastus laen inimeselt inimesele ehk laenu võttes tuleb laenusumma teistelt inimestelt, mitte laenuettevõttelt. Kuigi süsteemi põhimõte on pakkuda laenuvõimalusi, pakub see ka investeerimisvõimalusi ja on üks kõige lihtsam viis, kuidas oma tulu passiivselt kasvatama hakata. Eestis on ühisrahastusplatvorm üsna uus nähtus, kuid pakub algajatele investoritele väga paindlikku investeerimisvõimalust, seda isegi alates 10 eurost. Lisaks ei nõua süsteem väga palju oskuseid.

Ühisrahastuse süsteem töötab nii: laenutaotleja teeb avalduse ja märgib, kui palju soovib laenu saada. Avaldus saadetakse investoritele, kes seejärel otsustavad, kas ja kui palju nad soovivad investeerida antud laenu. Kui laenu finantseerimisest on piisavalt palju investoreid huvitatud, saab laenutaotleja laenu ning hakkab seda tagasi maksma koos intressiga. Keskmiselt on ühisrahastuse tulusus 9–14%.

Alati on siiski ka oht, et laenuvõtja ei maksa summat tagasi. Õnneks pakutakse enamjaolt investoritele vähemalt osa oma rahast tagasi ning mõnel platvormil on ka 100% tagasiostugarantii, mis kindlustab raha tagastamise.

Valuutaturg ehk Forex

Valuutaturul ehk Forex turul (Foreign Exchange) on kauplemine tunduvalt keerulisem kui näiteks eelmainitud ühisrahastusplatvormidel. Seetõttu on see hea valik neile, kellel on vähemalt paarsada eurot võimalik panustada, kes ei karda riske ning soovib õppida investeerimist. Sel turul teenitakse raha valuutakursside kõikumise pealt ning suures osas on tegemist ka ennustamisega, sest tihtipeale on muutusi raske ette näha. Samas ei peitu kõik ainult õnnes, edukate investeeringute tegemiseks tuleb olla tugeva analüüsivõimega ja mõista, mida erinevad statistilised näitajad tähendavad.

Forex turul kauplemine on ka väga riskirohke, mistõttu rõhutame jällegi, et see investeerimisvorm pole kõige sobilikum algajatele ning enne kauplemise alustamist tuleks kindlasti end kurssi viia süsteemiga, harida end erinevate instrumentide osas ja välja nuputada enda jaoks hea strateegia. Kindlasti pole tegemist valdkonnaga, kus saaks uisapäisa otsuseid langetada või n-ö bingot mängida. Selline tegutsemisviis põhjustab suure tõenäosusega inimesele rahalise kahjumi.

Kas oskuste või äkki ka õnne läbi võib Forex turul teenida paraja kopika. Algajatele on internetis palju eestikeelseid infomaterjale ning Eestis korraldatakse ka kauplemiskoolitusi. Näiteks Admiral Markets viib selliseid seminare läbi täiesti tasuta.

Hoiused

Kuigi hoiuse näol on tegemist rohkem säästmisvõimaluse kui investeerimisvõimalusega, on võimalik selle viisiga stabiilselt tulu teenida. Tulusus jääb siiski vaid paari protsendi juurde. Hoides raha riikliku tagatisfondiga hoiusel, on riskid minimaalsed ning seetõttu on see investeerimisviis üks kõige turvalisematest.

Hoiuseid on erinevaid. Näiteks pakuvad enamik pangad investeerimishoiuseid ehk pank investeerib hoiustatud summa alusvarasse, näiteks kinnisvarasse, aktsiatesse või väärtpaberitesse. Nende puhul pole aga tulu alati garanteeritud. Stabiilsem on valida tähtajaline hoius või kogumishoius, mis teenib pidevalt intressi, aga summa on pigem väiksemapoolne. Veidi riskantsem on avada hoius hoiu-laenuühistus, kuna seal pole hoiused riiklikult tagatud.

Hoiuse saab avada iga vähemalt 18-aastane isik hoolimata sissetuleku suurusest. Oma hoiuse avamine on tasuta ning neil puuduvad ka hooldustasud. Seega on see algajale hea stabiilne viis kasvatada vaikselt raha.

Mis on investeerimiskonto ja investeerimisfond?

Aktsiaturul kauplemine võib olla algajale üpris keeruline. Üks kõige lihtsamaid viise alustamiseks on investeerimiskonto loomine. Investeerimiskonto on ühtlasi ka suhteliselt turvaline valik. Tegemist on sisuliselt tavalise pangakontoga, ent kontole pandud rahasumma paigutab pank erinevatesse alusvaradesse. Ka kontoomanik ise saab selle konto kaudu investeerida. Investeerimiskonto peamine boonus on tulumaksu maksmise edasilükkamine. Sel juhul tuleb maksu maksta siis, kui raha investeerimiskontolt välja kantakse suuremas summas kui esialgne investeering oli ehk tegemist on tuluga.

Ka investeerimisfondi võimaluse kasutamine on üpris turvaline. Kogemustega fondivalitseja paigutab fondi vahendeid paigutab alusvaradesse. Fondis on harilikult koos mitme erineva ettevõtte aktsiad ja võlakirjad ehk riskid on paremini hajutatud. Tulu teenitakse siis, kui fondi osaku puhasväärtus tõuseb.

Aktsiad ja aktsiafond

Aktsia on väärtpaber, mis annab võimaluse ettevõtte aktsiakapitalist proportsionaalset osalust omandada ning saada seeläbi osa ettevõtte väärtuse kasvust ja jaotatavast kasumist. Ostes mõne ettevõtte aktsiaid, saab aktsionär kõige lihtsamalt öeldes üheks selle ettevõtte omanikuks. Statistika poole pealt on aktsiaturud läbi ajaloo pakkunud kõige kõrgemat tootlust, viimase 75 aasta jooksul on keskmine tootlus olnud 12% aastas.

Hetkel on Eestis võimalik aktsiatega kaubelda kolmel viisil: panga kaudu, maaklerfirma kaudu või Balti börsidel. Algajatel investeerijatel soovitame kauplemiseks kasutada just kohalikke pankasid, kuna see on kolmest viisil kõige lihtsam. Aktsiatehinguid saab sel juhul teha nii internetipangas kui ka pangakontoris. Juba kogenumatel kauplejatel on üheks võimaluseks kasutada välisfirmade väärtpaberitega kauplemisel ka rahvusvaheliselt tunnustatud maaklerfirmasid (Interactive Brokers, ETrade).

Võimalus on ka aktsiatega kaubelda läbi aktsiafondi, mis on sarnane investeerimisfondile. Seda juhib fondivalitseja, kes paigutab investorilt saadud raha erinevatesse aktsiatesse. Nii on riskid paremini hajutatud ning kahtlemata on see algajale tunduvalt parem valik.

Nagu iga investeerimisviisi puhul, on ka aktsiatega kauplemisel riske. Samas on tegemist üsna turvalise valdkonnaga võrreldes näiteks Forex turuga. Kui osta tuntud ja tunnustatud firmade aktsiaid, on enam-vähem kindel, et harva tuleb ette pankrotti.

Aktsiaturul on edukas kaupleja selline, kel on hea analüütilise mõtlemise oskus. Tehnilise poole pealt kõik üsna lihtne, kuid tuleb tunda turgu, valdkonda ja teooriat. Soovitame sirvida teemakohaseid artikleid, raamatuid või juhendeid enne aktsiatega kauplemise alustamist.

Korduma kippuvad küsimused