Statistika poolt vaadates on aktsiaturud läbi ajaloo pakkunud kõige kõrgemat tootlust, viimase 75 aasta jooksul on keskmine tootlus olnud 12% aastas. Tegemist on seetõttu ühe parima investeerimisvormiga hetkel. Siiski tuleks silmas pidada, et aktsiatega kauplemisega kaasneb ka riske, millest räägime allpool.

Algajale investeerijale võib aktsiaturg musta maana tunduda. Seetõttu olemegi loonud õpetliku juhendi, kuidas oma esimesi samme aktsiaturul astuda. Räägime lähemalt, kuidas aktsiaid osta, nendega kaubelda ning millised riskid sel turul investoreid ähvardada võivad.

Kuidas osta aktsiaid?

Hetkel on Eestis võimalik aktsiatega kaubelda kolmel viisil: panga kaudu, maaklerfirma kaudu või Balti börsidel. Algajatel investeerijatel soovitame kauplemiseks kasutada just kohalikke pankasid, kuna see on kolmest viisil kõige lihtsam. Aktsiatehinguid saab sel juhul teha nii internetipangas kui ka pangakontoris. Juba kogenumatel kauplejatel on üheks võimaluseks kasutada välisfirmade väärtpaberitega kauplemisel ka rahvusvaheliselt tunnustatud maaklerfirmasid (Interactive Brokers, ETrade).

Aktsiad? Investeerimisfond? Kumba eelistada?

Investeerimise ja aktsiatega seoses räägitakse väga tihti ka investeerimisfondidest. Mida aga üks investeerimisfond endast kujutab?

Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, volitatud fondivalitseja. Fonde on erinevat tüüpi: osad investeerivad ainult võlakirjadesse, teised nii aktsiatesse kui võlakirjadesse, kolmandad ainult aktsiatesse. Kui tegemist on aktsiafondiga, tähendab see, et fondivalitseja paigutab investoritelt saadud raha ettevõtete aktsiatesse. Sisuliselt tähendabki investeerimisfondi mõiste, et investor annab raha fondijuhile, kes teeb ise tehinguid. Investeerimisfondi osakute ostmiseks tuleb pangas või mõne investeerimisühingu juures avada väärtpaberikonto.

Investeerimisfond on kas avatud või kinnine. Avatud fond on reeglina igal pangapäeval valmis investori nõudel ostma uusi osakuid ja on ka igal pangapäeva kohustatud osakud osakuomanikelt nende puhasväärtusega tagasi ostma. Kinnise fondi puhul ostetakse osakuid üldjuhul määratud mahus ja üldjuhul pole kohustust osakuid tagasi osta. Osakuid saab müüa siis, kui leidub isik, kes on nõus osakud ostma. Üldiselt eristab kahte liiki see, et avatud fond on kohustatud igal pangapäeval fondiosakuid müüma ja tagasi ostma, kinnine aga mitte.

Investeerimisfondide plussid

• Mugavus. Töö tehakse investori eest ära.
• Riskid on hajutatud. Raha on jaotatud erinevatesse valdkondadesse. Investeerimisfondide seaduse kohaselt peavad investeeringud olema üldreeglina jaotatud vähemalt kümne  väärtpaberi vahel.
• Professionaalne juhtimine ning algaja võimalus kätt proovida. Võrreldes üksikinvestori võimalustega on investeerimisfondide juhtidel üldjuhul parem juurdepääs investeerimiseks vajalikule informatsioonile ning suurem erialane kogemus. Samas saab algaja investor natuke valdkonna kohta õppida ning proovida ilma, et peaks ise palju vaeva nägema või liialt riskima.
• Madalamad tehingutasud. Investeerimisfondide portfellid on suured, mistõttu on läbi fondi väärtpaberi ostu- ja müügitehingud üldjuhul tehingud soodsamad kui tavalised väärtpaberitehingud maaklerfirmade läbi.
• Järelevalve on palju suurem. Fondijuht peab omama tegevusluba, mida väljastab Finantsinspektsioon. Juhtidele kehtivad ka üsna ranged investeerimispiirangud.

Investeerimisfondide miinused

• Kohati kallim kui ise investeerides. Mõned fondid võivad olla üsna kulukad ning tihti on investeerimisfondi investeerimine kallim kui ise otse investeerides. Muidugi ei pruugi see alati nii olla. Tänu suurele portfooliole võib vahel investeerimisfond olla just soodsam. Võti peitubki erinevate võimaluste uurimises.
• Investor annab ise kontrolli käest. Ei saa kunagi 100% kindel olla, et fondijuht teeb kasumlikke investeeringuid.
• Tuleb arvestada fondivalitseja poolt kehtestatud tasude ja muude tehingukuludega.

Kui palju peab olema raha, et investeerimisega alustada?

Nagu arvata võib, ei ole olemast ühte kindlat rahanumbrit, mis tagab aktsiatesse investeerimise võimalikkuse. Sobiv summa sõltub kaupleja enda eesmärkidest: millist kasumit ta loodab teenida, kui palju aktsiaid soovib osta ning kuivõrd ta on valmis riskima. Kindlasti tuleks meeles pidada, et investeerida ei tohiks kunagi sellist raha, mis on igapäevaseks elamiseks vajalik. Kunagi ei tohiks ka investeerida sellist raha, mida teoorias ei olda nõus kaotama.

Üleüldiselt saab teoorias investeerimist alustada juba viie euroga, näiteks ühisrahaplatvormidel on miinimumpiiriks 5-10 eurot. Aktsiate puhul siiski selline väike taskuraha ei ole piisav. Siinkohal on 500–1000 eurot mõistlikum vahemik, millega alustada investeerimist.

Kuidas osta aktsiaid?

Enne aktsiate ostmist tuleb tegevus hästi läbi mõelda ning selgeks teha oma eesmärgid. Kas plaanitakse aktsiaid osta ja müüa ning olla valdkonnas aktiivne kaupleja või pigem osta aktsiaid selle eesmärgiga, et nende pealt dividende teenida. Sellest sõltub ka see, millised pangas on mõistlik avada väärtpaberikonto. Mõned pangad nõuavad iga kuu hooldustasu, mistõttu oleks neis mõistlikum avada selline konto, kus tegeleda aktiivselt ostu ja müügiga. Samas aga näiteks LHV hooldustasu ei nõua ehk see on parem variant dividendiaktsionäridele.

Kui plaanid ning eesmärgid on läbi mõeldud, jõuame järgmise sammuni ehk väärtpaberikonto avamiseni. Seda saab seda ükskõik millises pangas, kuid soovitame seda teha oma kodupangas (arvelduskonto seotakse väärtpaberikontoga). Need kauplejad, kes plaanivad kaubelda vaid Balti väärtpaberitega, peavad tegema konto üksnes Eesti Väärtpaberikeskuses.

Väärtpaberikonto on avatud, nüüd tuleb otsustada, kas kaubelda panga või maakleri kaudu. Nagu eelpool mainitud, on algajal investoril mõistlikum kaubelda panga kaudu selle lihtsuse tõttu. Samuti on Balti börsidel (Tallinn, Riia, Vilnius) kauplemine Eesti investori jaoks kõige soodsam. Tehinguhinnad algavad minimaalselt 3 eurost. Maailmamastaabis kaubeldes on maaklerite kasutamine eelistatud.

Nüüd võib õige kauplemine alles alata. Muidugi tuleb selles punktis otsustada, millesse investeerida. See on aga kõige keerulisem otsus, mis tuleb väga hästi läbi mõelda, kuna sellega kaasneb risk raha kaotada. Soovitame rahulikult võtta aega ning teha uurimistööd, hinnata turuolukorda, konkreetset valdkonda, erinevate muudatuste võimalusi. Edu võti peitub pidevas analüüsimises!

Kui investeerimisobjekt on välja valitud, tuleb teha tehingukorraldus ehk n-ö tellimus. Siin on kaks valikut: kas tellida turuhinnaga ehk selle hinnaga, mis on parasjagu aktsiaturul või enda määratud hinnaga ehk tehingut ei teha, kui hind pole määratud vahemikus. Ja toiming ongi tehtud!

Aktsiatega kauplemise riskifaktorid ning kaasnevad kulud  

Iga panustamisega kaasneb risk ning võimalik kahjum, see on kahjuks paratamatu. On olemas aga kaks kindlat kulu, mida pole võimalik vältida: kontokulud ning tulumaks.

Väärtpaberikonto või maaklerikonto avamisel kaasnevad pidevad hooldustasud. Kui osta aktsiaid maakleri kaudu, rakendub tehingutasu. Kuigi on mitmeid väga soodsaid maaklereid, on tehingutasud siiski vältimatud ning võivad sageli moodustada kopsaka summa.

Aktsiatega kauplemisel teenitud tulu pealt tuleb aga maksta tulumaksu. Tulumaksu maksmist on võimalik ka veidi edasi lükata kasutades investeerimiskontot. Sel juhul tuleb maksu maksta siis, kui raha investeerimiskontolt välja kantakse suuremas summas kui esialgne investeering oli ehk tegemist on tuluga.

Turu muutlikkusega kaasneb aga iga päev riske. Näiteks:

• Poliitiline risk – muutuvad seadused või ootamatud poliitilised muudatused võivad turgu kõigutada ning vähendada investeeringu tulusust, nt Brexit või muutuvad maksuseadused.
• Tururisk – majanduskriisid võivad mõjutada kõiki turge. See põhjustab aga ka aktsiaturu hüplemist, kuna kauplejad hakkavad kibekiiresti tegutsema.
• Likviidsusrisk – investeeringute müümine võib osutuda hiljem raskeks või ei pruugi saada loodetud summat ning tuleb nõustuda madalama hinnaga. Mõnikord võib müümine üldse ebaõnnestuda.
• Intressirisk – muutuv intressimäär mõjutab investeeringute väärtust.
• Valuutarisk – valuutakursi kõikumine mõjutab seda, kui palju hiljem oma investeeringu eest raha saadakse. See võib jällegi osutuda loodetust madalamaks.

Olemaks turu muutumise ning võimalike tekkivate riskidega kursis, soovitame alati lugeda teemakohaseid artikleid ning üldiselt hoida silm peal ka maailmauudistel. Lai silmaring tuleb siinkohal vaid kasuks.

Korduma kippuvad küsimused